Kui teadlased, teadlased ja insenerid soovivad materjali või lahenduse kohta teada saada, kasutavad nad spetsiaalset masinat, mida nimetatakse UV-Vis-NIR spektrofotomeetriks. See kõlab nagu väljamõeldud sõna millegi kohta, kuid see tähendab ainult masinat, mis valgustab proovi peale erinevat tüüpi valgust ja mõõdab, kui palju valgust neeldub, peegeldub või läbi proovi kandub.
UV-Vis-NIR spektrofotomeetrid töötavad valguse spektri kolmes osas: ultraviolett-, nähtav- ja lähiinfrapuna. Masin kiirgab valguskiire, osa sellest valgusest neeldub analüüsitavas proovis. See tähendab, et proov neelab osa sissetulevast valgusenergiast. Ülejäänud valgus läbib proovi ja lööb detektorisse, mis mõõdab, kui palju sellest läbi sai. Mõõtes neelduva valguse hulka ja läbiva valguse hulka, saavad nad aru saada, millised elemendid või ühendid proovis asuvad.
UV-Vis-NIR spektrofotomeetreid kasutatakse erinevates uurimisvaldkondades. Keemias aitavad nad teadlasi värvainete, pigmentide ja plastide värvi ja keemilise koostise analüüsimisel. Need masinad võivad anda meile olulist teavet nende materjalide käitumise ja koostise kohta. Näiteks bioloogias saavad UV-Vis-NIR spektrofotomeetrid mõõta DNA kontsentratsiooni või uurida valkude struktuuri. See arusaam on elusolendite mõistmiseks ülioluline.
Keskkonnateaduses võivad need seadmed tuvastada saasteaineid õhus või vees. Need võimaldavad teadlastel paremini mõista meie elupaiga puhtust, mis on viljaka planeedi säilitamiseks ülioluline. UV-Vis-NIR spektrofotomeetril on rakendusi ka toiduaine- ja joogitööstuses, mille käigus saadakse kvantitatiivsed mõõtmised erinevate toitude kvaliteedi iseloomustamiseks ja toitumisprofiili jälgimiseks. Näiteks saab nende abil mõõta vitamiinide või muude kasulike toitainete kogust meie toidus.
UV-Vis-NIR spektrofotomeetri kasutamine ei ole aga lihtsalt plug and play, vaid vajate mõningaid teadmisi ja ettevaatusabinõusid. Alustuseks on vajalik testitava proovi täpne ettevalmistamine. See peab olema läbipaistev ja ilma täppide või mullideta, mis takistavad valguse levikut läbi selle. Tulemused on tänu sellele täpsed. Järgmine samm on masina kalibreerimine või seadistamine nii, et see suudab valgust täpselt lugeda. Kalibreerimine on väga oluline, kuna see tagab masina antud näitude täpsuse. Kui masin on andmeid kogunud, peavad teadlased neid hoolikalt analüüsima. Nad peavad andmeid uurima, et teha õigeid järeldusi selle kohta, mida valim sisaldab.
UV-Vis-NIR spektrofotomeetrid on võimelised uuritavate materjalide kohta palju paljastama. Nende masinate üks peamisi eeliseid on see, et need on mittepurustavad, võimaldades neil proove analüüsida neid purustamata. See võimaldab teadlastel uurida materjale viisil, mis neid ümber ei kujunda. Kuid UV-Vis-NIR spektrofotomeetri tegelikul näitamisel on mõned piirangud. Näiteks suudab see tuvastada ainult materjale, mis neelavad või edastavad valgust ultraviolett-, nähtava- või infrapunakiirguse lähedal. See tähendab, et kui miski ei interakteeru valgusega kummalgi neist viisidest, ei saa masin seda analüüsida. Lisaks ei saa UV-Vis-NIR spektrofotomeetrid anda teavet materjali füüsikalise struktuuri kohta, nagu mineraalkristalli kuju.
Tehnoloogia arenedes on UV-Vis-NIR spektrofotomeetrid alati edasi arenenud. Süsteemid sisaldavad üha enam kiiremaid, täpsemaid ja veelgi rohkem musta kasti tooteid. Mõned neist keerukatest masinatest ühendatakse isegi arvutitega, muutes teadlastel lihtsamaks tohutute andmehulkade kiire analüüsimise. UV-Vis-NIR spektrofotomeetrite edusammud on tulevase tuleviku jaoks piiramatud. Neid saab kasutada uute materjalide uurimiseks, uute ravimite väljatöötamiseks või keskkonna ja meie toiduvarude jälgimiseks. Kindel on see, et UV-Vis-NIR spektrofotomeetrid jäävad teadlaste ja teadlaste lahutamatuks vahendiks veel paljudeks aastateks.
Autoriõigus © Shanghai Labtech Co.,Ltd. Kõik õigused kaitstud